Olete võrguühenduseta. Juba külastatud peatused töötavad edasi. Mängud vajavad internetiühendust.
Suur Gera tuur
Kõnni sellel marsruudil
Gera teater
Theaterplatz 1, 07548 Gera
Audiogiid
Tehisintellektiga loodud häälsalvestis.
Lühiversioon · 0:43
Esitamine ebaõnnestus.
Selle seadme hääl
Selle seadme hääl.
Subtiitrid
Seadmes puudub sobiv hääl.
Loe teksti
Gera teater.
Teater ehitati aastatel 1900–1902 arhitekt Heinrich Seelingi projekti järgi. Seda peetakse üheks Tüüringi kaunimaks juugendstiilis teatriks.
Gera oli tol ajal tekstiilitööstuse najal jõukaks saanud ja see uhke hoone peegeldab linna eneseteadvust. Siin mängitakse tänini sõnalavastusi, ooperit, balletti, kontserte ja nukuteatrit.
Pange tähele: Fassaadi kaarduvad jooned ja ornamendid – klassikaline juugend.
Otto Dix sündis selles Untermhausi majas 1891. aastal. Temast sai üks 20. sajandi tähtsamaid Saksa maalikunstnikke.
Tema sünnikodu on nüüd muuseum, mis on pühendatud kunstniku elule ja loomingule.
Kunstniku 100. sünniaastapäeva puhul avati siin 2. detsembril 1991 muuseumi- ja galeriikompleks. Ajalooline kodune miljöö tutvustab lihtsa töölispere igapäevaelu 1900. aasta paiku.
Pange tähele: Lähedal asuv Elsteri kallas – maastik, mida Dix lapsena nägi.
Belgia kunstnik ja arhitekt Henry van de Velde ehitas villa aastatel 1913/14 tekstiilivabrikant Paul Schulenburgile – maja, interjöör ja aed kõik ühe käe all. Van de Veldet peetakse Bauhausi teerajajaks.
1946. aastal perekond võõrandati ja hiljem tegutses majas meditsiinikool. Alates 1997. aastast on maja hoolikalt restaureeritud. Täna on see muuseum, kus asub Euroopa suurim van de Velde raamatukujunduste kogu. Aias seisab Richard Engelmanni skulptuur „Kükitav tüdruk“.
Pange tähele: Maja ja aed moodustavad ühtse kunstiteose – pange tähele rahulikke, voolavaid vorme.
Linnaapteek ehitati 1592. aastal ja see on Gera teine säilinud renessanssehitis.
Selle ehteks on rikkalikult kaunistatud erker aastast 1606.
Maja on apteegina kasutusel alates 1847. aastast. Selle all on kaks 1712. aastast pärit Höhlerit ehk maa-alust keldrit, mille ühtlane jahedus sobis kunagi tinktuuride, kalamaksaõli ja mahlade hoidmiseks.
Raekoda ehitati renessansslaadis aastatel 1573–1575 ja see on linna sümbol.
Rikkalikult kaunistatud peaportaalil on säilinud ajalooline mõõdupuu, et kaupmehed ja ostjad saaksid turul pikkusi kontrollida.
Kuni 20. sajandi alguseni elas raekojatornis tornivaht, kelle ülesanne oli tulekahjudest teatada. Alates 1988. aastast kõlab torni laternast käsitsi mängitav kellamäng.
Vanalinna all peitub teine Gera: kaljusse kaevatud keldrid, mida kutsutakse Höhleriteks.
Õllepruulimisõigusega kodanikud hoidsid siin oma õlut jahedas. Mõnda Höhlerit saab külastada ekskursiooniga – muuseumikeldrite sissepääs on Steinwegil, Geithes Passage’i nurgal.
Pange tähele: Tagasihoidlikud sissepääsud – nende taga algab allilm.
See on vanalinna ainus maja, mis pääses 1780. aasta suurest tulekahjust kahjustamata.
Maja on saanud nime Schreiberite perekonna järgi, kes elas siin aastatel 1716–1847. Täna asub siin Loodusloomuuseum.
Praegune maja ehitati aastatel 1686–1688 maha põlenud eelkäija jäänustele. Katusepalkide uuringud kinnitavad seda ehitusaega; ka kaks korrust maapinnast kõrgemal asuv barokksaal pärineb samast ajast.
Pange tähele: Kujutlege: kõik ümberringi põles – ainult see maja mitte.
Vana Jaani kirik Johannisplatzil põles 1780. aasta suures tulekahjus maha. Uue kiriku, Gera suurima, projekteerisid Constantin Lipsius ja August Hartel ning see ehitati peamiselt linnaelanike annetustest. Kirik pühitseti 18. septembril 1885 – täpselt 105 aastat pärast tulekahju.
1945. aasta aprillis hävitasid pommid katuse ja aknad; kirik taastati aastatel 1972–1975. 1989. aasta sügisel algasid siin rahupalvused, millest kasvasid välja Gera rahumeelse revolutsiooni meeleavaldused. Kirikus kõlab 1885. aastast pärit 57 registriga Kreutzbachi orel.
Pange tähele: Punane tellis ja torn, mis tõuseb 70 meetri kõrgusele taevasse.